Loomade varjupaikade töötajate kolmas ühiskoolitus Tartus.

 
3. märtsil Tartus läbiviidud seminaril osalenud Eesti varjupaikade töötajad leidsid, et 2007. aasta oli varjupaikadele valdavalt edukas, kusjuures edukas mitte majanduslikus mõttes, vaid eeskätt töötingimuste inimlikumaks ja loomapidamistingimuste loomalikumaks muutumise osas.  Samuti on paljud varjupaigad alustanud tööd koolinoortega, et kasvatada tulevikuks vastutustundlikumaid lemmikloomaomanikke.

Kuigi seekordse seminari põhiteemaks olid koerte ja kasside nakkushaigused, nende edasikandumisohu vältimine ja loomade karantiin, arutati omavahel ka koostöövormide ja infovahetuse mitmekesistamise üle.  Suurimaks varjupaikade ümber liikuvaks müüdiks pidasid kokkutulnud väiteid, et varjupaigad hukkavad hoiul olevad lemmikloomad kui seaduses ettenähtud 14 hoiupäeva täis tiksub.

„Kohalolnud varjupaikade esindajate  (Tartu, Võru, Rakvere, Viljandi, Pärnu, Saaremaa, Tallinna) väitel ei ole neis varjupaikades 2007. aastal eutaneeritud ühtki looma põhjusel, et jõudis kätte viieteistkümnes päev,“ ütles Rein Kikerpill MTÜ-st Loomade Hoiupaik: „meie ühine kogemus ütleb, et keskmiselt ootab koer  varjupaigas uut kodu 4-5 nädalat ja kass 2-3 kuud.“

Varjupaikade töötajad tõdesid ka, et senisest enam on vaja informeerida avalikkust sellest, et hulkuvate ja peremeheta loomade käekäigu eest on vastutav kohalik omavalitsus, mitte varjupaik. Varjupaigad osutavad omavalitsustele vaid teenust – see, mis tingimustel väljakutsetele reageeritakse, millal välja sõidetakse ja mida tehakse, on varjupaigale linna või valla poolt ette kirjutatud ning nende reeglite muutmiseks varjupaigal õigust ei ole.

Tartus toimunud seminar oli juba  kolmas, kus Eesti varjupaigad oma töötajaid koolitasid. Koostöö ning professionaalide juhtimisel läbiviidavad koolitused  (maikuus kohtutakse Pärnus) kindlustavad, et  loomade varjupaigad on ka edaspidi kohaks, kus hüljatuile saab osaks asjatundlik, hooliv ning eeskirjadele vastav kohtlemine.